Kui tavaliselt aitavad langevad naftahinnad USA majandusel kasvada, siis seekord on asjad läinud teisiti. Makroandmeid vaadates on majandus hoopis tugeva hoobi saanud, kirjutab Äripäeva loodud investor Toomas.
- Investor Toomas Foto: Anti Veermaa
Tõsi, loogililiselt võttes peaks madal naftahind majandust elavdama. Mullu tegi naftahind järsu languse ning tarbijad plaksutasid rõõmust käsi. The Economist kirjutab, et keskmine ameeriklane tarbib rohkem kütuseid kui britt ja jaapanlane kahepeale kokku. Seega hõiskasid mitmed ökonomistid valjuhääli, et uus olukord annab majanduskasvule paraja tõuke.
Nii see aga ei läinud
Kui vaadata USA majanduskasvu, siis näeme, et möödunud aasta lõpus võttis see hoopis suuna alla. 29. aprillil avaldatud andmetest selgus, et esimeses kvartalis kasvas majandus aastaga vaid 0,2%. Tundub, et seekord liiguvad asjad hoopis omamoodi suunas. Prognoosifirma Macroeconomic Advisers ootab selle kvartali majanduskasvuks vaid 2,2%. USA SKP koosneb neljast peamisest tegurist: valitsuse kulutused, netoeksport, tarbijate kulutused ja investeeringud. Kui nafta hind esimest tegurit oluliselt ei mõjuta, siis kolmele viimasele on mõju suur.
Hoolimata kildanafta tootmise hüppelisest kasvust, on riik endiselt nafta puhasimportija. Nii et kui naftahind langeb, kulutavad Ameerika tarbijad ja ettevõtted vähem raha välisriikides toodetud kaubale, mis jätab neile rohkem raha koduriigis toodetud kaupade ostmiseks. Naftahinna langus peaks ameeriklastele andma 200 miljardit dollarit säästu aastas, mis omakorda peaks kasvatama sisetarbimist. Nõnda see aga läinud pole ja andmed näitavad, et sealne jaemüük on paaril viimasel kuul hoopis topanud.
Firmad ei investeeri
Kõige rohkem avaldab naftahinna langus üldisele majandusele mõju just investeeringute kaudu. Enam kui pool majanduskasvu aeglustumisest tuli järsust investeeringute langusest nafta ja gaasi puurimisse. Tootmisvahenditesse tehtavad investeeringud jäid mullusega samale tasemele. Andmed näitavad, et nafta tootmisega seotud investeeringud langevad ka selles kvartalis.
Lisaks on vahepeal koondatud ka palju naftafirmade töötajaid, mis muudab tarbijad omakorda ebakindlaks. Näiteks koondas suurkorporatsioon Halliburton viimase kahe kvartali jooksul 9000 töökohta ja koondamisi tuleb veelgi.
Siiski on langenud naftahind andnud ka ühe positiivse tõuke. Nimelt on see pannud langema inflatsiooni. Kui hinnad tõusevad nii aeglaselt, siis jätkab ka USA Föderaalreserv lõdva rahapoliitikaga.
Kuna naftahinnad on viimastel nädalatel võtnud taas suuna üles, siis käivad ökonomistid taas välja uusi tulevikustsenaariume. Minulgi ei jää muud üle, kui oodata ja vaadata, mida uus olukord toob. Midagi ostma ega müüma ma selle liikumise ajel ei hakka.
Seotud lood
10.-12. oktoobrini leiab Tallinnas asuvas Põhjala tehases juba kolmandat korda aset jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis toob erinevatest maailma paikadest kohale oma valdkonna tõelised tipud.
Enimloetud
3
Raivo Tamm: “Me lihtsalt ei saanud kaubale”
5
Logistikaäris on keerulised ajad
Viimased uudised
Airbnb majutajat tabas ehmatus
Kui ütleme “ei”, peame ütlema “miks”
Hetkel kuum
Raivo Tamm: “Me lihtsalt ei saanud kaubale”
Logistikaäris on keerulised ajad
Tagasi Äripäeva esilehele